Ligipääsetavus

Küberkurjategijate jaoks on riigipiirid mõttetud jooned

Võib osutada keeruliseks selgitada võhivõõrale nullist Eesti digitaliseeritust. Eriti veel olukorras, kus kuulaja pole e-teenuste ja –lahendustega kokku puutunud. Aga ma proovin seda siiski.

  • Autor Margus Noormaa, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor

Võib osutada keeruliseks selgitada võhivõõrale nullist Eesti digitaliseeritust. Eriti veel olukorras, kus kuulaja pole e-teenuste ja –lahendustega kokku puutunud. Aga ma proovin seda siiski. 98% Eesti elanikest on riiklik dokument ehk ID-kaart. Pole üllatus, et see sama dokument toimib isikut tõendava dokumendina, aga ka kliendikaardina. ID-kaardi tõeline väärtus ja põhjus, miks tegu on Eesti e-riigi ühe alustalaga, peitub hoopis digitaalses isikutuvastuses ja allkirjastamises.

ID-kaart tuli kasutusele 2002. aastal. Iga aastaga leidsid ID-kaardi digitaalsed mugavused aina rohkem kasutust – enam ei pidanud minema mõne riigiasutuse teenindusse järjekorda seisma, et riigiga suhelda ja asju ajada. Eesti seadused ütlevad, et digitaalne allkiri on võrdväärne omakäelise allkirjaga. See „väike“ osa seadusest lõi ukse pauguga lahti.
Praegu saab Eesti elanik võtta laenu, osta auto, vahetada elukohta, registreerida lapse sünni, kandideerida kooli ja palju muud läbi arvuti. Kui inimesel on näiteks mobiil- või Smart-ID, siis ta saab seda kõike teha ka nutitelefonis.

Sellisel juhul piisab isikutuvastamiseks ja allkirja andmiseks nutitelefonist ja PIN-koodidest.
Nüüd kui riigis on loodud sellised mugavad ja bürokraatiale hoobi andvad lahendused, siis hakkavad nende ümber tekkima uued teenused, värsked mõtted ja ideed, mis varem polnud võimalikud. Me oleme veel e-riigina maailma tipus, kuid tipus püsimiseks on vaja pidevalt pingutada ja edasi liikuda. Sellepärast otsime riigina ja ka RIAna uusi proovikive. Meie kõige viimase väljakutse hakkas idanema Brüsselis. Euroopa Komisjoni nägi, et on vaja luua uus keskus, mis hakkaks koordineerima küberturbeprojektide ellu viimist ja elus hoidmist kolmandates riikides. Nägime, et see on meile paras pähkel pureda ning osalesime hankel, mille 2019. aastal võitsime.

RIA väljakutseks on panna käima Euroopa Liidu kübereksperte koondav algatus ehk EU CyberNet. Küberkurjategijate jaoks on riikide piirid mõttetud jooned, internetis oleme kõik naabrid. Seega on Euroopa ja ka Eesti enda jaoks oluline, et meie naabritel nii füüsilises kui ka kübermaailmas läheks hästi. Vastupidisel korral võib üks doominokivi olla piisav kogu ehitise lõhkumiseks. Samas, kui doominokivid on targalt ja teineteisest piisavalt kaugel, siis ei õnnestu kurjategijatel süsteeme lõhkuda.

Niisiis, küberturvalisus ei sõltu ühest riigist. EU CyberNet koondab enda alla kübereksperdid ja –ekspertiisi, et inimesi ja teadmisi jagada riikidega väljaspool Euroopat. See on väga vastutusrikkas ülesanne, kuid ma arvan, et e-riik Eesti oma teadmistega on ideaalne kasvulava sellisele võrgustikule. Meil on olemas selles vallas kogemused ja kontaktid.
Me muidugi ei tee seda üksi, sest kogu selle võrgustiku idee on asju teha koos ja targemalt. Pole mõtet üksi selga ära tõmmata ja maksa rebestada. Meile on partneritena abis Saksamaa välisministeerium ning Luksemburgi küberturbekeskus Securitymadein.lu.

Kuigi EU CyberNeti projekti esialgseks elueaks on neli aastat, tahame, et võrgustik kujuneks alaliseks ning paneks õla alla ja aitaks ellu viia kõiki Euroopa Liidu projekte kolmandates riikides. Mul on usku meie heasse tiimi, et nad seda ka suudavad.

Kui sa ei ole juba EU CyberNeti liige, siis mul on sulle üks küsimus – mida sa ootad?



Keep reading similar articles
Usaldusväärne ja küberturvaline Euroopa

ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) eesmärk on toimida küberturvalisuse eksperdikeskusena, aidates kujundada liidu poliitikat, kooskõlastada tegevust, pakkuda abi küberturvalisuse sertifitseerimis- ja standardimisprotsessis ning edendada suutlikkuse suurendamist.

Autor Juhan Lepassaar, Euroopa Liidu küberturvalisuse ameti (ENISA) juht
ELi küberprojektide meetmed ja soovitused COVID-19 mõjuga toimetulekuks

Mitte ükski eluvaldkond pole jäänud puutumata COVID-19-ga kaasnenud kriisist ja piirangutest. Suutlikkuse suurendamiseks tehtav töö on piiriülese iseloomuga ja seega raskendasid sellised piirangud ka ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise projektide elluviimise jätkumist.

Autor EU CyberNeti meeskond
EU CyberNet – uustulnuk Euroopa Liidu kübersuutlikkuse suurendamise tööpõllul

Praeguseks on möödunud seitse aastat Euroopa Liidu esimese küberruumi käsitleva strateegia vastuvõtmisest. 2013. aasta Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias „Avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ juhiti muu hulgas Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele viia ellu küberturvalisuse suutlikkuse suurendamise projekte.

Global Cyber Expertise Magazine / Autor Siim Alatalu, EU CyberNeti projekti juht
RIA rahvusvahelised projektid

RIA jaoks on väga olulised rahvusvahelised projektid, sest need aitavad hoida Eesti positiivset kuvandit ning tõsta küberturvalisuse taset kogu maailmas. Samuti annavad need meie töötajatele hea võimaluse panna proovile oma koolitajaoskused, leida tööalaseid kontakte üle maailma ning jagada parimaid teadmisi ja kogemusi teiste riikidega.

Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamat 2020 / Autor Riigi Infosüsteemi Amet