Mitte ükski eluvaldkond pole jäänud puutumata COVID-19-ga kaasnenud kriisist ja piirangutest. Suutlikkuse suurendamiseks tehtav töö on piiriülese iseloomuga ja seega raskendasid sellised piirangud ka ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise projektide elluviimise jätkumist. Samas oleme olnud tunnistajaks sellele, et tegevuse jätkamiseks ja tulemuste saavutamiseks on hakatud palju rohkem kasutama digitaalseid abivahendeid. Siiski ilmnes, et kriisi ja laialdasema kaugtöö taustal sagenesid küberintsidendid, nagu on märkinud ENISA ja Europol EC3 oma avalikes teadaannetes.

EU CyberNet koostöös rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning Euroopa välisteenistuse ekspertidega tegi ELi rahastatud küberprojektide seas mitteametliku uuringu, mille eesmärk oli saada parem ülevaade pandeemia üldisest mõjust meie tavapärasele tegevusele ja suutlikkusele, teha kindlaks erinevad strateegiad, mida projektides on kasutatud, et raskustega toime tulla, ning selgitada välja parimad praktikad.

Uuringusse olid kaasatud 13 projekti ning institutsioonide esindajad, kes osalesid EU CyberNeti töötoas „Edendades ELi suutlikkuse suurendamise koordineerimist kübervaldkonnas“, mis toimus 10. ja 11. märtsil 2020. a Brüsselis. Tagasisidet andis 13st kaasatud projektist 10 (77%). Saadud vastused kajastavad olukorra hinnangut 2020. a mai lõpu seisuga ja põhinevad teabel, mis oli sel hetkel olemas arvesta kriisi edasist käiku.

Üldkokkuvõte

• ELi rahastatud kübersuutlikkuse suurendamise projektides suudeti hästi kohandada oma tööd uute olude järgi, võttes kasutusele kaugtöö, organiseerides veebiüritusi ja keskendudes ülesannetele, millega sai tegeleda distantsilt. Sel hetkel hinnati pandeemia lühiajalist mõju projektide elluviimisele üldjuhul mõõdukaks ja pikaajalist mõju projektide üldeesmärkide saavutamisele väikseks või mõõdukaks, eeldades et kriis ei süvene ega jätku pikemalt.
• Kuigi enamiku projektide puhul ei olnud olemas tegevuse jätkamise kavu (business continuity plans), suudeti olukorraga kiiresti kohaneda. Ei täheldatud õigus- ega eelarveprobleeme. Ent tulevikku silmas pidades soovitati lisada koostamis- ja kavandamisetapis asjakohastesse projektidokumentidesse leevendusmeetmed ning töötada vajaduse järgi välja tegevuse jätkamise kavad (millest lähtudes kohandada eesmärke ja tegevusi ning selgitada, kui suur osa eesmärkidest on võimalik saavutada alternatiivsetel viisidel). See on hädavajalik juhul, kui piirangud silmast silma kokkusaamistele ja reisimisele partnerriikidesse peaksid jätkuma ning veebipõhised tegevused osutuvad võimatuks interneti piiratud ligipääsu tõttu.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuremale hulgale suutlikkuse suurendamise tegevustele, mida tehakse üle veebi. Seepärast oleks tõhusa kaugtöökultuuri arendamiseks kasulik töötada välja suunised veebiürituste korraldamiseks. Lisaks tuleb kaugtöö korral tagada selle kõrge turvalisustase. Kui IKT-teenuste ja -toodete jaoks töötatakse välja ELi küberturvalisuse sertifitseerimissüsteem, annaks see vajaliku kindlustunde tõhusate ja turvaliste digitaalsete abivahendite valimisel. Senikaua kui sertifitseerimissüsteemi hakatakse praktikas rakendama, võiks projektidele tuua kasu pädevate asutuste väljastatud küberturvalisuse suunised või põhimõtted ning soovitused kõige tõhusamate ja turvalisemate abivahendite jaoks.
• On tähtis jätkata kriisi arengu jälgimist ja koguda projektide elluviijatelt korrapäraselt tagasisidet, et reageerida kiiresti ja pakkuda parimat tuge ning tagada projektide eesmärkide saavutamine.