Ligipääsetavus

ELi küberprojektide meetmed ja soovitused COVID-19 mõjuga toimetulekuks

Mitte ükski eluvaldkond pole jäänud puutumata COVID-19-ga kaasnenud kriisist ja piirangutest. Suutlikkuse suurendamiseks tehtav töö on piiriülese iseloomuga ja seega raskendasid sellised piirangud ka ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise projektide elluviimise jätkumist.

Mitte ükski eluvaldkond pole jäänud puutumata COVID-19-ga kaasnenud kriisist ja piirangutest. Suutlikkuse suurendamiseks tehtav töö on piiriülese iseloomuga ja seega raskendasid sellised piirangud ka ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise projektide elluviimise jätkumist. Samas oleme olnud tunnistajaks sellele, et tegevuse jätkamiseks ja tulemuste saavutamiseks on hakatud palju rohkem kasutama digitaalseid abivahendeid. Siiski ilmnes, et kriisi ja laialdasema kaugtöö taustal sagenesid küberintsidendid, nagu on märkinud ENISA ja Europol EC3 oma avalikes teadaannetes.

EU CyberNet koostöös rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi ning Euroopa välisteenistuse ekspertidega tegi ELi rahastatud küberprojektide seas mitteametliku uuringu, mille eesmärk oli saada parem ülevaade pandeemia üldisest mõjust meie tavapärasele tegevusele ja suutlikkusele, teha kindlaks erinevad strateegiad, mida projektides on kasutatud, et raskustega toime tulla, ning selgitada välja parimad praktikad.

Uuringusse olid kaasatud 13 projekti ning institutsioonide esindajad, kes osalesid EU CyberNeti töötoas „Edendades ELi suutlikkuse suurendamise koordineerimist kübervaldkonnas“, mis toimus 10. ja 11. märtsil 2020. a Brüsselis. Tagasisidet andis 13st kaasatud projektist 10 (77%). Saadud vastused kajastavad olukorra hinnangut 2020. a mai lõpu seisuga ja põhinevad teabel, mis oli sel hetkel olemas arvesta kriisi edasist käiku.

Üldkokkuvõte

  • ELi rahastatud kübersuutlikkuse suurendamise projektides suudeti hästi kohandada oma tööd uute olude järgi, võttes kasutusele kaugtöö, organiseerides veebiüritusi ja keskendudes ülesannetele, millega sai tegeleda distantsilt. Sel hetkel hinnati pandeemia lühiajalist mõju projektide elluviimisele üldjuhul mõõdukaks ja pikaajalist mõju projektide üldeesmärkide saavutamisele väikseks või mõõdukaks, eeldades et kriis ei süvene ega jätku pikemalt.
  • Kuigi enamiku projektide puhul ei olnud olemas tegevuse jätkamise kavu (business continuity plans), suudeti olukorraga kiiresti kohaneda. Ei täheldatud õigus- ega eelarveprobleeme. Ent tulevikku silmas pidades soovitati lisada koostamis- ja kavandamisetapis asjakohastesse projektidokumentidesse leevendusmeetmed ning töötada vajaduse järgi välja tegevuse jätkamise kavad (millest lähtudes kohandada eesmärke ja tegevusi ning selgitada, kui suur osa eesmärkidest on võimalik saavutada alternatiivsetel viisidel). See on hädavajalik juhul, kui piirangud silmast silma kokkusaamistele ja reisimisele partnerriikidesse peaksid jätkuma ning veebipõhised tegevused osutuvad võimatuks interneti piiratud ligipääsu tõttu.
  • Erilist tähelepanu tuleb pöörata suuremale hulgale suutlikkuse suurendamise tegevustele, mida tehakse üle veebi. Seepärast oleks tõhusa kaugtöökultuuri arendamiseks kasulik töötada välja suunised veebiürituste korraldamiseks. Lisaks tuleb kaugtöö korral tagada selle kõrge turvalisustase. Kui IKT-teenuste ja -toodete jaoks töötatakse välja ELi küberturvalisuse sertifitseerimissüsteem, annaks see vajaliku kindlustunde tõhusate ja turvaliste digitaalsete abivahendite valimisel. Senikaua kui sertifitseerimissüsteemi hakatakse praktikas rakendama, võiks projektidele tuua kasu pädevate asutuste väljastatud küberturvalisuse suunised või põhimõtted ning soovitused kõige tõhusamate ja turvalisemate abivahendite jaoks.
  • On tähtis jätkata kriisi arengu jälgimist ja koguda projektide elluviijatelt korrapäraselt tagasisidet, et reageerida kiiresti ja pakkuda parimat tuge ning tagada projektide eesmärkide saavutamine.


Keep reading similar articles
INTERVJUU | EL-i küberekspertide võrgustiku juht Siim Alatalu: Eestil on küberturva-eksperdi maine, nüüd tuleb seda hoida ja kasvatada!

Euroopa Liidu küberekspertide võrgustikku juhitakse Eestist Tallinnast. Forte tegi tutvust selle juhiks valitud Siim Alataluga.

delfi.ee / Autor Lauri Jürisoo
Usaldusväärne ja küberturvaline Euroopa

ELi Küberturvalisuse Ameti (ENISA) eesmärk on toimida küberturvalisuse eksperdikeskusena, aidates kujundada liidu poliitikat, kooskõlastada tegevust, pakkuda abi küberturvalisuse sertifitseerimis- ja standardimisprotsessis ning edendada suutlikkuse suurendamist.

Autor Juhan Lepassaar, Euroopa Liidu küberturvalisuse ameti (ENISA) juht
Küberkurjategijate jaoks on riigipiirid mõttetud jooned

Võib osutada keeruliseks selgitada võhivõõrale nullist Eesti digitaliseeritust. Eriti veel olukorras, kus kuulaja pole e-teenuste ja –lahendustega kokku puutunud. Aga ma proovin seda siiski.

Autor Margus Noormaa, Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor
EU CyberNet – uustulnuk Euroopa Liidu kübersuutlikkuse suurendamise tööpõllul

Praeguseks on möödunud seitse aastat Euroopa Liidu esimese küberruumi käsitleva strateegia vastuvõtmisest. 2013. aasta Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias „Avatud, ohutu ja turvaline küberruum“ juhiti muu hulgas Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele viia ellu küberturvalisuse suutlikkuse suurendamise projekte.

Global Cyber Expertise Magazine / Autor Siim Alatalu, EU CyberNeti projekti juht
RIA rahvusvahelised projektid

RIA jaoks on väga olulised rahvusvahelised projektid, sest need aitavad hoida Eesti positiivset kuvandit ning tõsta küberturvalisuse taset kogu maailmas. Samuti annavad need meie töötajatele hea võimaluse panna proovile oma koolitajaoskused, leida tööalaseid kontakte üle maailma ning jagada parimaid teadmisi ja kogemusi teiste riikidega.

Riigi Infosüsteemi Ameti aastaraamat 2020 / Autor Riigi Infosüsteemi Amet